Mis-põhjustab-krampe-ning-kuidas-neid-ravida

 

Mis on kramp?

Kramp ehk spasm on üldiselt ootamatu ning kontrollimatu, enamasti valulik, lihase pigistus või kokkutõmme. Krampe võib liigitada üldiselt kahte katergooriasse: pingutus-järgne lihaskramp või öine kramp.

 

Mis põhjustab pingutus-järgseid lihaskrampe?

Pingutus-järgseid krampe võivad tekitada järgnevad:

  • Lihaste liig-kurnamine – vähendab lihaskiudude venitavust lihas-kokkutõmmetel1111
  • Neuromuskulaarse kontrolli häired
  • Vedelikupuudus ning ülemäärasest higistamisest kaotatud elektrolüüdid. See võib olla peamine põhjus krampide tekkeks
  • Eelmisest krambist ebatäielik taastumine
  • Kui ka puhkeasendis on lihaskiud lühikesed, toob see eelsoodumust krampide tekkeks
  • Rasedus

 

Mis põhjustab öiseid krampe?

Öiseid krampe võivad tekitada järgnevad:

  • Vähesest vedeliku tarbimisest või liigsest alkoholist tekkinud dehüdratsioon
  • Elektrolüütide puudulikkus (madal magneesiumi, kaltsiumi, potassiumi, jt. tase)
  • Lühikesed lihaskiud puhkeasendis
  • Kehv vereringe
  • Rasedus

 

Millised on teised krampide põhjustajad?

Jalakrampide puhul, mis esinevad tihedalt ja igapäevase tegevuse käigus ja/või öösiti, peaks pöörduma arsti poole, et välistada järgnevad meditsiinilised konditsioonid:

  • Perifeerne vaskulaarhaigus
  • Ureemia (kusiveresus)
  • Diabeet
  • Kilpnäärme disfunktsioon
  • Alfa-motoorsete neuronite häired

 

Millised ravimid võivad põhjustada krampe?

Potentisaalselt krampe tekitavate ravimite hulka kuuluvad näiteks diureetikumid ning kaltsiumikanalite blokaatorid nagu nifedipiin, kauakestvad ß2-agonistid, steroidid, liitium, statiinid, tsimetidiin, jt.

Kui ravimid mida tarbid tekitavad muret ning arvad, et võivad krampe põhjustada, palun konsulteeri arsti või apteekriga.

 

Mida krambihoo ajal teha?

Krambihoo ajal on kiireim viis leevendust leida, venitades mõjutatud lihast (näiteks, kui kramp tekib sääremarja, venita varbaid enda poole). Mõningast tõendust on leidnud ka soolase joogi tarbimine (nt. marineeritud kurgi-vedelik). Viimane, ning ühtlasi ka kõige lihtsam ja loogilisem võte, on muuta positisooni mil kramp tekkis.

Kui krambid esinevad regulaarselt, leia abi arstilt või füsioterapeudilt, kellega saad paika panna venitusharjutused, mis leevendavad krampe või lõpetavad nende tekke.

 

Mis-põhjustab-krampe-ning-kuidas-neid-ravida

 

Kuidas krampe ennetada ja ravida?

Olgu see pinges lihased, liigne pingutus või mingi muu põhjus, kõige olulisem on esmalt välja uurida krampide tekke põhjused.

 

Võttes arvesse eelnevalt välja toodud tekkepõhjused, on võimalik krampe ennetada ja leevendada järgnevate meetodite abil:

  • Joo piisavalt vett – 2 liitrit päevas peaks olemas piisav kogus.
  • Vähenda kohvi ning alkoholi tarbimist.
  • Venita regulaarselt – eriti sääre-, reie-, nelipea- ning tuharalihaseid.
  • Hoia elektrolüütide tase normis. Apteegist võid leida rohkelt vastavaid lisandeid.
  • Suurenda magneesiumi taset organismis, tabides kõrge magneesiumi tasemega toite: banaanid, greeka jogurt, seened, kakao, tomatid, kinoa, kõrvitsaseemned, datlid, sardiinid, lõhe, pähklid, meresool, rohelised leht-juurviljad, melass, avokaado.
  • Tee enne trenni korralikult soojendust ning tarbi vett nii enne kui pärast trenni.