Milline-on-madal-normaalne-ja-kõrge-vererõhk

 

Vererõhk näitab survet ehk rõhku, mida avaldatakse arteriseinale vereringluse käigus. Seda mõõdetakse elavhõbedasamba kõrgusega millimeetrites (mmHg).

Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahet nimetatakse pulsirõhuks.

 

Millised on vererõhu tasemed täiskasvanul?

Su vererõhk ütleb palju su üldise tervise kohta ning võib kogenud arstile olla näitajaks ka tõsisemate tervisehädade puhul. Liialt kõrge vererõhk on ohtlik ning sellega peaks võimalikult kiiresti tegelema.

 

Tüüp

Süstoolne (mmHg)

Diastoolne (mmHg)

Madal vererõhk (hüpotensioon) <90 <60
Optimaalne vererõhk 90-119 60-79
Normaalne vererõhk 120-129 80-84
Kõrge normaalne vererõhk (prehüpertensioon) 130-139 85-89
1. astme hüpertensioon (kõrgvererõhktõbi) 140-159 90-99
2. astme hüpertensioon 160-179 100-109
3. astme hüpertensioon (hüpertensiivne kriis) ≥180 ≥110

 

 

Madal vererõhk (hüpotensioon)

Madal vererõhk ehk hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu languses ja sellest tingitud enesetunde halvenemises ning mõnedes üldnähtudes (külmad käed ja jalad, südamekloppimine jt). Seda soodustab vähene kehaline aktiivsus, stress ning päritavus.

 

Optimaalne vererõhk

Optimaalse vererõhu taset saab hoida tervisliku ning mitmekesise toitumisega ja regulaarse füüsilise tegevusega. Tervisliku eluviisiga ei ole keeruline stabiilselt optimaalset vererõhku hoida.

 

Normaalne vererõhk

Normaalne vererõhk ei ole otseselt ohtlik, kuid ei näita ka just kõige efektiivsemat talitlust. Taaskord, toitumine ning füüsiline aktiivsus parandavad kiiresti olukorda.

 

Kõrge normaalne vererõhk (prehüpertensioon)

Kui kehva elustiiliga jätkata, viib kõrge normaalne vererõhk ilma suure vaevata kõrgvererõhutõveni. See on see hetk, kus peaksid tõsiselt kaaluma elustiili muutust.

 

1. astme hüpertensioon (kõrgvererõhktõbi)

Tervist morjendav seisund. Vererõhu stabiliseerimiseks on nüüdseks juba suure tõenäosusega tarvis vastavaid ravimeid tarbida.

 

2. astme hüpertensioon

Ravimid ning elustiili muutus on kriitilise tähtsusega. See on see hetk, kus risk muutub reaalseks ohuks. Enamasti on võimalik ka niivõrd kõrge vererõhk normaliseerida tänu ravimite ja dieedi kombinatsioonile.

 

3. astme hüpertensioon (hüpertensiivne kriis)

Olukord on eluohtlik ning vajab kohest arsti tähelepanu! Seisund on tõsine ning riskid pöördumatute kahjustustega! Neuroloogiliste kahjustuste alla kuuluvad hüpertensiivne entsefalopaatia, ajuinfark, subarahnoidaalne- ja intrakraniaalne verejooks. Kardiovaskulaarselt võivad esineda südamelihase isheemia (hapnikunälgus) või -infarkt, südamepuudulikkus, kopsuturse, aordi dissekteerimine. Organikahjustused on neerupuudulikkus, hüpertensiivne retinopaatia, eklampsia, hemolüütiline aneemia.

 

 

Milline-on-madal-normaalne-ja-kõrge-vererõhk

 

Millised on kõrge vererõhu sümptomid?

Kõrgel vererõhul puuduvad selged sümptomid – hüpertensioon ei ole midagi, mida sa tavaliselt tunned või märkad. Samas, kui su vererõhk on väga kõrge, võib ilmneda all olevaid sümptomeid:

  • Tugevad peavalud
  • Väsimus
  • Segadus
  • Nägemishäired
  • Valu rinnus
  • Ebaregulaarsed südamelöögid
  • Tagumine rinnus, kaelas või kõrvades
  • Hingamisraskused
  • Veri uriinis

 

Mis põhjustab kõrget vererõhku?

  • Stress
  • Liigse soola tarbimine
  • Vähese puu –ja köögiviljade söömine
  • Ülekaalulisus
  • Vähene liikumine
  • Suitsetamine
  • Alkoholi tarvitamine
  • Kofeiini liigne tarvitamine
  • Magamatus
  • Vananemine (ajaga kuhjub elustiili mõju)
  • Neeruhaigused, diabeet
  • Rasestumisvastased tabletid ja -ravimtaimed (eriti need, mis sisaldavad lagritsat)
  • Pärilikkus (perekonnas on esinenud hüpertensioon)
  • Etniline päritolu

 

milline-on-madal-normaalne-ja-kõrge-vererõhk

 

Kuidas langetada kõrget vererõhku?

  • Tarbi vähem soola

Sool sisaldab naatriumi, mis võib kiiresti sinu vererõhku tõsta. Süües vähem soola, vähendad naatriumi taset organismis, mis omakorda alandab vererõhku. Langetades naatriumi tarbimist võid vererõhu taset langetada 2 kuni 8 millimeetrit elavhõbedasammast. Soola manustamise vähendamine võib aidata ka vältida ravimite tarvitamise vajadust.

 

  • Söö madala süsivesikute ja vähese suhkru sisaldusega toitu

Töödeldud transrasvad ning süsivesikud suurendavad kaalu. Halvad rasvad põhjustavad südameprobleeme, samas on head rasvad tervisele head. Südamele avaldatava surve vähendamiseks tuleb kaalu jälgimist võtta tõsiselt. Vali laialdaste toitumiskavade seast välja endale sobiv – kõige efektiivsemad on kõrge proteiini ja madala süsivesikute sisaldusega toitumiskavad.

 

  • Söö rohkem puu- ja köögivilju

Kaalium vähendab naatriumi toimet organismis. Kõrge kaaliumi sisaldusega toidud nagu puu- ja köögiviljad alandavad vererõhku. Tarbi vähemalt 80 grammi puuvilju päevas, kogus peaks vastama rusika suurusele. Proovi vältida lisatud suhkrut ja soola, kui sööd säilitatud või konserveeritud toitu. Madala tihedusega köögiviljad ei ole head ainult toitainerikkuse poolest (sisaldades vitamiine, mineraale, lahustavat ja lahustumatuid kiudaineid),  vaid ka  sellepärast, et enamik neist on madala glükeemilise indeksiga toidud, mis ei tõsta vererõhku.

 

  • Õpi ära stressiga toime tulemise strateegiad

Stress on üks peamisi kõrge vererõhu allikaid! Kui kannatad kroonilise stressi käes, on su keha pidevas „võitle või põgene“ seisundis. Füüsilisel tasandil tähendab see kiirenenud südamelöögi sagedust ja ahenenud veresooni. Stressis inimesed võivad otsida leevendust tegevustest (alkoholi tarbimine või ebatervislik toitumine), mis mõjutavad negatiivselt vererõhku. Stressi toimetuleku strateegiatega saad tutvuda SIIN.

 

  • Tee regulaarselt trenni

Regulaarne liikumine aitab samuti alandada vererõhku. Proovi olla aktiivne vähemalt 5 korda nädalas, 30 minutit iga päev. Kõige parem on trenn, mis jätab su kergelt hingetuks ja teeb keha soojaks.

 

  • Tarbi vähem alkoholi

Piisab ühest õllest kui oled vanem kui 65 ning kahest õllest kui oled noorem kui 65. Alkoholi minimaalne tarbimine hoiab palju rohkem tervist, seetõttu kaalu sellest loobumist.

 

  • Loobu suitsetamisest

Suitsetamisel on tervisele väga palju kahjulikke mõjusid, üks nendest on südamehaiguste tekke võimalus.

Iga suitsu tõmme põhjustab kerget ajutist vererõhu tõusu. Teadaolevalt kahjustavad ka tubakas olevad kemikaalid veresooni.

 

Kuidas tõsta madalat vererõhku?

  • Joo rohkem vett

Vee joomine võib tõsta vererõhu taset, takistades vedeliku kaotust ja suurendades vere mahukust. See ei muuda drastiliselt vererõhu näitajaid, seetõttu ära vee joomist vähenda!

 

  • Kanna survesokke

Neid sokke kasutatakse valu leevendamiseks ja veenilaiendite poolt põhjustatud paistetuse alandamiseks. Samuti vähendavad sokid vere kogunemist jalgadesse, mis omakorda aitab tõsta vererõhku.

 

  • Lisa toidule natukene soola

Nagu eelnevalt mainitud, tõstab soolas sisalduv naatrium vererõhku. Oluline on ka teada, et liigne naatrium võib põhjustada südamepuudulikkust. Seetõttu konsulteeri ennem tarvitamist professionaaliga.

 

milline-on-madal-normaalne-ja-kõrge-vererõhk

 

Tervislik vererõhk on üleüldise heaolu üks tähtsamaid komponente. Sellepärast on oluline anda endast kõik, et kõrget vererõhku alandada ja madalat vererõhku tõsta.

Kõige olulisemad aspektid vererõhu hoidmise juures on tervislik ja aktiivne eluviis. Vererõhk peaks pikemat aega olema normis, kui toitud õigesti ning lisad oma elule füüsilist aktiivsust.

Kindlasti konsulteeri arstiga kui sul on vererõhu suhtes muresid või probleeme.