Kui-tihti-peaks-massaažis-käima

 

Massaažis käimise sagedus sõltub täielikult igast inimesest. Kui kasutad massaažiteraapiat treeningjärgselt, et komplementeerida jõulist ja tihedat treeningrutiini, on su vajadused märgatavalt erinevad, kui käid massaažis stressi leevenduseks ning lõõgastuseks. Et saada massaažist parimad tulemused, pead esmalt selgeks tegema enda vajadused.

 

Miks massaažis käia?

Sportliku soorituse optimiseerimine

Mida rohkem teed trenni, seda suurema pingega sa enda keha koormad. Erinevalt teistest ‘masinatest’ on aga inimkeha võimeline ennast tugevdama läbi mehaanilise aktiivsuse ja füüsilise stressi. Ajapikku saad enda keha vormida märkimisväärselt tugevaks, paindlikuks ja vastupidavaks.

Et spotlikku vormi aga hoida, pead selleks vaeva nägema ning organismi eest vastavalt hoolitsema, eriti mida vanemaks saad. Osa sellest hooldusest on regulaarne venitamine, puhkamine, korralikud toitumisharjumused ning massaažis käimine. Kui oled aktiivne ja ambitsioonikas atleet, võib olla raske anda endale piisavalt aega, et korralikult taastuda, kuid ka see on oluline. Ajapikku organismi ja lihaste ülekurnamine tekitab rebestusi, lihaskurnatust ning ülekoormusvigastusi.

Innuka trenniga tekkinud vigastuste vastu on massaaž aga edukas abiline, lõdvestades pinges lihaseid ning parandades painduvust. Aktiivsel sportlasel, eriti kõrghooajal, oleks mõistlik massaažis käia 2-3 korda nädalas. Massaaž aitab edendada organismi üldist ringlust ning hoiab lihased värskena pikemaks ajaks. See omakorda mitte ainult ei edenda jõudlust järgmiseks soorituseks, vaid aitab säilitada ka pikaajalist tervist. Kerge aktiivsuse puhul piisab käia massaažis kõigest paar korda kuus.

 

Kroonilised valud ja terviseprobleemid

Krooniliste terviseprobleemide ja valude, mis leiavad massaažist leevendust, hulka kuuluvad näiteks selja- ja liigesevalud ning lokaliseeritud põletik. Kui käid teraapias spetsiifilise probleemi jaoks, sõltub vajamineva massaaži sagedus probleemi tõsidusest ning olemusest. Enamus juhtudel pakub leevendust juba 2-4 korda kuus massaažis käimisest. Vastavalt oma probleemile, peaksid konsulteerima nii terapeudi kui massööriga.

 

Stressi leevendus

Kõik kogevad ja tihtipeale ka koguvad stressi – me töötame ja õpime, kasvame ja kasvatame ning kõige selle kõrval üritame aega leida kõige muu jaoks. Kui kiire elu stress aga kasvab ning ei leidu momenti, et kogunenud stressi maandada, kaotame sellele aega ja energiat, mis omakorda teeb raskemaks edaspidise stressiga tegelemise. Ajapikku jääd ‘stressi-võlgu’ ning oled ebameeldivas ja väsitavas tsüklis, mis ähvardab kogu elu endasse hõlmata.

Kui lisad oma tihedasse graafikusse aga kasvõi korra nädala või kahe jooksul massaažis käimise, lõhud tsükli ning tekitad endale hingamisruumi. Stressi leevendamine on võibolla massaaži kõige kasulikum ja efektiivsem hüve. Ei saa lubada, et massaažis käimine eemaldab kogu stressi ja pinge su elust, kuid regulaarne hooldus aitab suuresti kaasa, pakkudes hetki, mil saad ennast maandada ja eemal olla kõigest muust.

 

Rasedus

Rasedusega kaasneb arvukalt valusid, pingeid ja ebamugavusi – nii sünnituseelselt kui kogu protsessi vältel. Vähemalt korra või kaks kuu jooksul massaažis käimine aitab paljude rasedusest tekkinud probleemide vastu ning aitab sügavamalt magada.

Kuigi enamus hea tervisega rasedad emad saavad ning peaksid nautima regulaarset massaaži, on osadel juhtudel mõistlik konsulteerida oma arsti ja massaaži-terapeudiga.

 

Vigastustest ja kirurgiast taastumine

Massaaž on hõlbus abivahend ka vigastustest ja kirurgiast taastumiseks.

  • Leevendab valulikkust ning vähendab vajadust tarbida valuvaigisteid
  • Pärsib turseid ja paistetust läbi lümfimassaaži
  • Lagundab armkudet
  • Kiirendab paranemisprotsessi, edendades vere ja hapniku ringlust kehas

Olenevalt vigastusest ja selle tõsidusest, peaks alati arstiga konsulteerima, kas ja mis piirkonnas tohib massaaži teha. Näiteks süvakude massaaži ei ole mõistlik teha, kui tarbid vere-lahjendajaid või oled saanud ägeda vigastuse; sellises olukorras on lümfimassaaž aga vägagi teretulnud. Kui oled saanud arstilt loa käia massaažis, peaks alustama vähemalt kaks korda nädalas teraapiaga, sagedust vähendades vastavalt taastumiskiirusele.

 

Kui-tihti-peaks-massaažis-käima

 

Kui tihti ma peaksin siis massaažis käima?

Usun, et võimalusel käiksid enamus meist massaažis igapäevaselt. Vastus küsimusele „Kui tihti peaks massaažis käima?“, varieerub inimestest. Kuna tegureid, mis mõjutavad kui tihti sa peaksid massaažis käima, on mitmeid. Külastuste sagedus saab tihtipeale alguse massaaži minemise põhjusest.

Parim viis külastussageduse mõistmiseks on minemise põhjuste hindamisega.

  • Ideaalis, kui sul on võimalik massaažis käia kord nädalas, säilib eelneva sessiooni tehtud töö ja tervist parandav toime. Teisisõnu, sa ei lase pingel kasvada, oma kehal, meeltel ja emotsioonidel võimust võtta. See võimaldab sul hästi toimida ja oma igapäevaeluga paremini, kergemini ja selgemalt hakkama saada.
  • Teine külastussagedus on kord kahe nädala jooksul, seda juhul kui kord nädalas on sinu jaoks liiga palju. Kuigi see ei ole nii efektiivne, kui massaaž kord nädalas, tagab see ikka tervisele suurepärase mõju. Kui kord kahe nädala jooksul sobib sulle paremini, soovitan sul broneerida 60 minuti asemel 90 minutilise massaaži. See võimaldab rohkem aega, et kiirustamata tegeleda rohkem mudimist vajavate pinges piirkondadega.
  • Kolmas sagedus on massööri külastada kord kuus. Kui soovid säilitada algtasemel lõdvestust ja voolu enda kehas, teeb 1,5 tunnine massaaž selle töö ära. Kuu ajalise intervalliga on kõik  eelmise seansi lõdvestus kaotanud oma mõju. Eriti, kui elad mõõdukalt stressirohket elu.

 

Iga klient on erinev ja võib oma harmoonia leida kas sagedamast või harvemast massaažis käimisest. Parim viis sageduse väljaselgitamiseks on kuulata oma keha ja arutada võimalusi kogenud masööriga. Kui sul on hea tervis ja stressi pole, siis võid massaažis käia nii tihti või harva kui soovid.